Suhtlemisoskus on vilumus, millest sõltub edukus väga paljudel elualadel. Sageli arvatakse, et suhtlemisoskust pole tarvis õppida, kuna tegemist on inimese jaoks millegi nii sama omasega nagu näiteks hingamine. Oma suhtlemistavad omandame me üsna ebateadlikult lapsepõlves ning täiskasvanu eas oma tegevust analüüsides võib ilmneda, et kord omandatud suhtlemismallid ei pruugi olla kohased tänaste väljakutsetega toimetulemiseks, seda nii tulemuslikkust kui ka rahulolu silmas pidades.

Suhtlemisoskustest on kirjutatud palju raamatuid ning  meil, Eestis, viiakse läbi ka hulganisti selle teemalisi koolitusi.  Kuid tuleb ausalt öelda – kõik ei ole kuld, mis hiilgab! Suhtlemisoskuse arendamine loengulise koolituse vormis on sama, mis klaverimängu õppimine fotode järgi.

Kahjuks võib väga tihti lugeda reklaame, milles koolitajad, kes ei oma vastavat ettevalmistust ega kutsekvalifikatsiooni,  pakuvad lühikoolitusi, mida nad nimetavad ise suhtlemistreeninguks. Sellisel juhul ei saa aga olla kindel, et koolitus täidab oma eesmärgi, sest suhtlemisoskuste arendamine eeldab intensiivset ja spetsiaalselt kavandatud õpikeskkonda. Halvimal juhul saadakse  selliselt koolituselt suhtlemisvilumuse asemel  hoopis suhtlemistõrge

 Eesti Suhtlemistreenerite Ühing (ESTÜ), mis koondab professionaalseid, vastava väljaõppe saanud suhtlemistreenereid  on võtnud nõuks tutvustada laiemalt suhtlemistreeningu meetodit,  selle kasutamise võimalusi ning soovib selle käigus tõsta  koolituste tellijate teadlikust suhtlemiskoolituste tellimisel.

Suhtlemistreening on aktiivne õppemeetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videotagasisidelt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajadusel muuta treenerite ning teiste grupiliikmete toel. Treeningul suunab ja mõjutab suhtlemistreener kolme põhiprotsessi: õpiprotsessi, grupiprotsessi ja treenitavate isiksuslikku arengut. Keskne on õpiprotsess, ülejäänud kahel protsessil on õppimist soodustav ja toetav funktsioon. 

 Ka meie tahame anda ESTÜ tegevusse oma panuse ja pakume võimalust arendada oma suhtlemisoskusi suhtlemistreeningul, mida viivad läbi  professionaalsed suhtlemistreenerid.

Suhtlemistreening “MÕJUSAD SUHTED”  toimub 27.-28.oktoobril 2011  Tallinnas, Hotelli Dzingel konverentsikeskuses.

　Teemad, millega suhtlemistreeningul tegeletakse:

• Kolm olulist oskust, mis teevad suhtlemise mõjusaks.Kuidas olla mõjusam suhtleja? Näpunäited ja praktika.
• Mõjusa kontakti saavutamine ja suhtlemisvalmiduse loomine.
• Kuidas julgustada suhtlemispartnerit oma seisukohti avama. Kuulamistehnikad, mis võimaldavad vestlust aktiivselt juhtida.
• Kuidas keerukates olukordades jääda oma seisukohtadele kindlaks, samas hoida häid suhteid. Enesekehtestamise olemus ja tehnikad.
• Suhtlemine keerulistes olukordades. Partneri vastupanuga toimetulek. Emotsioonide juhtimine keerulistes suhtlemissituatsioonides.

Suhtlemistreeningul kasutatakse videotagasisidet, lisaks hulgaliselt teisi praktilisi ülesandeid koos treeneritepoolse tagasisidega.

Koolitajad

 Suhtlemistreeningu viivad läbi DevelopDesign® koolitajad Kadri Kõiv ja Mari- Liis Järg, kes, mõlemad omavad suhtlemistreeneri kõrgeimat (V)  ja täiskasvanute koolitaja ehk andragoogi (IV) kutsekvalifikatsiooni.  

 Suhtlemistreeningu hind ( 250€+ km) sisaldab treeningu läbi viimist kahe treeneri üheaegsel juhendamisel, praktilisi näiteid ja soovitusi sisaldavat koolitusmaterjali, tunnistust ja kohvipause.

 Meie  eripakkumine: kui ühest organisatsioonist osaleb 2 inimest, on kolmanda jaoks osalemine tasuta.

 Koolitusele registreerimiseks saada meil dd@developdesign.eu

Olen kirjutamas peatükki tagasisidest uude koolitaja käsiraamatusse, mille sel sügisel annab välja ETKA Andras. Seoses teemaga meenus mulle Asko Seeba aasta-paari eest internetti riputatud vidin enda kohta anonüümse tagasiside kogumiseks. Koolitajale, nagu ükskõik kellele, hea võimalus saada ausat reaktsiooni oma käitumisele ja olemisele

Kui Asko sellest ideest mulle esmakordselt rääkis, olin kahtlev. Mis mõte on anonüümsel tagasisidel? Sõbrad niikuinii moosivad ja mittesõbrad ei viitsi midagi kirjutada. Kui usaldusväärne ja arengut toetav selmoel saadud info on?

Usaldusväärsuse ja arengutoe kohta ei oska ma endiselt midagi arvata – proovige ise! – aga üks on küll selge. Nälg (janu/isu/häda vms) tagasiside järele on tõesti suur.

Natuke statistikat: iga päev on lehel umbes 10000 unikaalset kasutajat, kokku on aja jooksul külastanud seda 1.4 miljonit unikaalset kasutajat. Registreeritud kasutajaid (kellel on seal oma tagasiside leht) on 80 tuhat ja nad on kokku kogunud 600 tuhat tagasisidelausungit.

Naljakas on see, et kõige suurem kasutajaskond sellel lehel on juba möödund aasta septembrist saadik Saudi Arabiast. Polegi need eestlased, kes kõige rohkem muretsevad selle üle, et mida teised meist arvavad!

Pean ütlema, et asusin Mark Goulstoni raamatut lugema ettevaatusega, sest üsna palju on ilmunud nn praktilisi, suhtlemisoskusi parandama ja konflikte lahendama õpetavaid raamatuid, mis kas oma näidete või konteksti elukauguse või ka ülemäärase lihtsustatuse tõttu ei tekita seoseid või ei mõju mõnel muul põhjusel väga veenvalt.

Aga kohe alguses sain aru, et autorit ja tema seisukohti võib võtta tõsiselt – ja seda nii rikkalike praktiliste kogemuste tõttu, mis on tal psühhiaatri ning ärinõustajana praktiseerimisest, kui ka tema erialast tuleneva oskuse tõttu praktikas kasutatavate suhtlemisvõtete asjakohasust selgitada tuginedes mitte ainult inimese psühholoogial, vaid ka  anatoomial ja füsioloogial. Loe edasi…

Une-Mati on paljude inimeste jaoks igatsetud-oodatud külaline. Mida aga teha, kui ta soovimatul ajal tuleb?

Töötades nüüd personalijuhina firmas, kus töö käib 24/7, uurisin, mida on öövahetuses töötajate jaoks olukorraga toimetulekuks soovitatud.

Inimese organism on evolutsiooniliselt kujunenud magama pimedal ajal ja olema ergas päevavalguses. Sügavalt sissejuurdunud rütme on raske muuta ning unisus vaevab öövahetuses töötajaid vahel ka siis, kui inimene on tegelikult hästi välja puhanud. Uuringud näitavad, et just välja puhkamine on paljude öötööliste jaoks keeruline. Loe edasi…

Sellise pealkirjaga artikkel ilmus minult 26.mai EE Koolilehes. Kuna õppima asumise teema on paljude jaoks taas päevakorras, siis avaldan loo ka siin, meie blogis.  Kui loo lugemise järgselt tekib tunne, et ka endal oleks vaja andragoogi konsultatsiooni, siis võtke julgesti meiega ühendust! Loe edasi…

Kolmapäeval said fotostuudios kokku mõned Tartu personalijuhid (pildil). Tõdesin taas, kui hea on näha inimesi näost-näkku, mitte suhelda vaid virtuaalselt. Paar koosveedetud tundi andis rohkem huvitavat infot ja palju mõnusama emotsionaalse laengu, kui päevadepikkune e-kirjutamine ja FB-s ning Linkedinis klikkimine.

Saadud emotsioonist inspireerituna hakkasin uurima, mida on viimasel ajal sotsiaalse kapitali kohta uuritud-kirjutatud ja leidsin midagi põnevat. Loe edasi…

NB!KOOLITUSE AEG ON MUUTUNUD! Koolitus toimub 27.mail 2011. VEEL ON VÕIMALIK REGISTREERUDA!

Meie käest on ikka ja jälle küsitud, et kas te avatud kursuseid ka teete. Nüüd siis saame vastata, jah, teeme küll!

Sellel kevadel pakub DevelopDesign ®  ühe erilise võimaluse võtta üks päev enda jõu-ja energiavarude taastamiseks. Nimelt viime 27.mail 2011 Otepääl, Bernhard SPA-s läbi enese- ja stressijuhtimise teemalise koolituse. Pealkirjaks oleme sellele pannud  “Tasapisi tasakaalu”. Koolituse viivad läbi Kadri Kõiv ja Mari-Liis Järg.

See kursus on mõeldud kõigile neile, kes soovivad korraks aega maha võtta ja mõelda, kuidas neil läheb, kuhu  ning kuidas edasi tahaks liikuda. Tegemist on koolitusprogrammiga, mille kesksel kohal saad olla Sina ise – just sellisena nagu Sa parasjagu oled – väsinud või pool puhanud, energiast pakatav või pisut sidruni moodi, teotahteline või äraootav tegutseja.

See koolitus võiks hästi sobida ka kingituseks ning itunnustamiseks-motiveerimiseks!

Koolitus aitab Sul leida vastuseid enesejuhtimisega seotud küsimustele:

• Stress, läbipõlemine ja tasakaal. Mis need on? Kas tasakaalu hoidmine isikliku elu ja tööelu vahel on võimalik? Mis nipp küll töötaks, et tasakaalu mitte kaotada?
• Heaolu ja hüveolu. Kuidas hinnata oma heaolu seisu? Kui hästi mul läheb?
•  Inimesed minu ümber, meeskond, kolleegid, sõbrad, lähedased. Mis on võrgustik ja kuidas mina seda loon? Mida annan, mida saan?
• Mida tahan lähima aasta jooksul kindlasti ette võtta, millised on minu pikemad plaanid? Milline on mulle rahuldustapakkuv elu aastate pärast?
• Kuidas loovus aitab olla mul vaimselt ergas ja nautida oma tegevusi?
• Millised on sammud, mida saan  astuda selleks, et elu- ja töörõõmu oleks rohkem?

Koolitusel saad mõelda selgemaks oma eesmärke ja unistusi, abiks selle juures on sulle loovtehnikad. Päeva jooksul saad rääkida lugusid Sinust endast, mõelda enda oluliste asjade peale ja kirjutada oma arenguplaani selgemaks eneseanalüüsi abil. Kui soovid, ootab Sind koolituse järgselt Berhard –Spa Veeilm.

Koolituse tasu on 180 €+ km (sisaldab koolitusmaterjali, tunnistust, lõunat ja kohvipause, soovijaile veeilma piletit kuni 2 tunniks).

Meie eripakkumine: kui ühest organisatsioonist osaleb 2 inimest, on kolmanda jaoks osalemine tasuta.

 Koolitusele registreerimiseks saada meil dd@developdesign.eu või helista 5119170 (Mari-Liis); 5203235 (Kadri).

Kohtumiseni!

Telefonikõne: “Kuule, su kuluaruanne on vanal vormil. Ma meilisin eelmisel kuul uue vormi, kasuta seda!”

Appikene, mina küll pole seda saanud! Või sain? Midagi vist ikka oli jah…

Vaid pool tundi ajakulu postkasti läbisorteerimiseks ja õnnetu kiri koos vormiga ongi kustutatud kirjade kaustast üles leitud. Kopeerin selle oma arvutisse, püüdes kramplikult meeles pidada, kuhu, sest “kui sa paned midagi arvuti mällu, jäta see endale meelde”. Loodan, et mul on järgmisel kuul mälujälg, millisele vormile aruanne teha ja kust seda leida…

W.Edwards Deming, tuntud kvaliteediguru ütleb, et vähemalt 90% tööprobleemidest ei saa alguse mitte töötajate ebakompetentsusest vaid viletsatest protseduuridest ja protsessidest. Samas tegelevad juhid jätkuvalt pigem töötajate, kui protsesside ja süsteemide arendamisega. Miks? Loe edasi…

1. märts tõi paljudele koolitajatele ja konsultantidele tõe hetke. Nimelt selleks päevaks tuli esitada taotlus Riigikantselei struktuuritoetustele. Nagu ka eelmistel aastatel, oli sel päeval meile tuua nii rõõmustavaid (võimalikke) koostööotsuseid kui ka äraütlevaid vastuseid. Statistikasse laskumata oli saabunud pakkumiskutsete hulk arvestatav. Pakkumuste koostamisse pandud aeg ja energia samuti. Et minus tellija valikute tagamaad vastakaid tundeid tekitasid, siis juurdlesin üksjagu selle kallal, et mis sellest kõigest siis nüüd õppima peaks ja võiks. Kuni jõudsin selleni, et pole siin ilmas miskit seni läbielamatut:) Ja abi ning nõu (või sootuks lohutus;)) võib olla juba ennemuiste mõnesse rahvatarkusesse kirja pandud. Jagan neid teiegagi. Olgu veel öeldud, et kõiki neid vanasõnu võiks lugeda nii koolitaja kui tellija perspektiivist.

• julge pealehakkamine on pool võitu
• julge hundi rind on rasvane
• igaüks on oma õnne sepp
• talvel tee saani, suvel vankrit
• tasa sõuad, kaugele jõuad
• suur tükk ajab suu lõhki
• enne töö siis palk
• tänaseid toimetusi, ära viska homse varna
• kordamine on tarkuse ema
• inimene õpib eluea, targemaks ei saa ilmaski
• aru ei mõõdeta habeme järgi
• põrsast kotis ei osteta
• parem varblane peos, kui tuvi katusel
• mis odav see mäda, mis kallis, see kaunis
• kõik ei ole kuld mis hiilgab
• üheksa korda mõõda, üks kord lõika
• ära pane pada tulele, kui kala veel meres
• hakatus on raske, keskpaik kerge, lõpetus ladus

ja päris lõpetuseks  – ära hõiska enne õhtut….

ja….  kes pärast naerab, naerab paremini:)

Arendustegevused organisatsioonis võrdsustatakse sageli koolitamisega. Unustatakse või ignoreeritakse hulgaliselt teisi arendusmeetodeid, kuid mitte sellest ei taha ma praegu rääkida. Vaid sellest, mis toimub (või peaks toimuma) enne ja pärast koolitamist/arendustegevuse toimumist.

Arendustegevused nõuavad ressurssi – raha, aega, inimeste energiat. Selleks, et ressurssi säästlikult ja samas tulemuslikult kasutada, tuleks vaadata Suurt Pilti – arendussüsteemi tervikuna.

Efektiivses arendusorganisatsioonis moodustavad inimeste arendamisega seotud tegevused terviku, millel on 8 alasüsteemi: Loe edasi…