"Vorstivabrik" Andres Jalak

Majanduslikult raskel ajal on koolitus- ja arendustegevus tõepoolest üks esimesi valdkondi, mida tabab eelarvekärbe. Seda vaatamata sagedastele meediakajastustele, kus rõhutatakse, et just kehval ajal tuleks inimesi arendada ja teha investeeringuid koolitusse. Sõnades on paljud juhid sellega isegi nõus, kuid oma ettevõtte koolituseelarve tõmbavad nad ikkagi kokku. Ja õigesti teevad!!
Usun, et paljudes Eesti ettevõtetes ei ole koolituseks minevad summad investeering, vaid kulu, mis ei too midagi tagasi. Ehk siis raisatud raha. Parimal juhul on koolituskulu osa motivatsioonipaketist, mis tõstab töötajate meeleolu ja laseb hetkeks hinge tõmmata.

Samas, vaadates järjest kibedamaks muutuvat konkurentsi, pidevaid muudatusi, üha suurenevat töökoormust, suurenevate nõuetega kliente jne., on selge, et organisatsiooni eduks on vaja töötajaid arendada. Vaja on üha uusi oskusi, suuremat efektiivsust, paremat pingetaluvust, kohanduvaid väärtusi. Koolitamine tundub olevat vajalik.

Tõepoolest. Koolituste abil on võimalik nii mõndagi saavutada. Näiteks:

• omandada või parandada erinevaid oskusi, et tulla toime uute väljakutsetega ja paremini vastata uuenevatele nõuetele
• suurendada töö efektiivsust, parandada kvaliteeti, vähendada ajakadu
• tugevdada töötajate pingetaluvust ja oskust kanda hoolt oma töövõime säilimise eest
• luua ühine arusaam organisatsiooni eesmärkidest ja tegevusstandarditest
• siduda töötajad ühtseks meeskonnaks ja parandada koostööd
• suurendada töötajate loovust, initsiatiivi ja iseseisvust

On palju probleeme, mida ainult koolituse abil lahendada ei saa. Töötajate koolitamine ei muuda olematuks töö viletsast organiseerimisest, segastest eesmärkidest või käsuliinist tulenevat ebaefektiivsust. Oskuste õpetamine ei aita, kui protseduurinõuded on vastukäivaid, inimeste motivatsioon madal ning juhendamine ja kontroll puudulik.

Töötajate sunniviisiline koolitamine stiilis: “mine nurka ja arene” ei lahenda üldse midagi, pigem teeb asja hullemaks. Ning valede koolitusmeetodite valimine on kindel aja- ja raha raiskamine.

Koolitus võib olla suurepärane investeering, kui seda osatakse sihipäraselt kasutada. Nii nagu hea meistrimees kasutab naela seina löömiseks haamrit, mitte naelatange, valib hea juht organisatsiooni probleemidega toimetulekuks õige vahendi. Vahel võib selleks olla koolitus, vahel mitte. Tööriista analoogiat kasutades – kui sein on pude ja mädanenud, siis sellesse naela löömine ei muuda seina tugevamaks.

Kui koolitamine on kohane, tuleb teha veel rida otsuseid. Keda ja miks koolitada, kui kaua, millises koosluses, milliste meetoditega, kelle poolt? Kuidas motiveerida inimesi koolituseks, toetada õpiprotsesse koolituse järgselt, hinnata (koolitus)investeeringu tulemuslikkust/tasuvust? Aga see on juba edaspidine jutt.