Kuidas koolitada, kui raha napib?

viiruk

viiruk

Keerulised ajad majanduses sunnivad ümber korraldama koolitus- ja arendustegevust ettevõttes. Paljude juhtide esmane reaktsioon – üldse mitte  koolitada – pole pikemas perspektiivis lahendus. Samas võib olla mõistlik võtta mõneks ajaks hoogu vähemaks ja mõelda, kuidas vähema rahaga sama palju või rohkemgi teha saaks.

Alustada tuleks koolitusplaanist. Kel seda varem ei olnud, tuleks nüüd  hoolega planeerima hakata. Kel plaanid olemas, tasuks need kriitilise pilguga üle vaadata.

Soovitan alustada prioriteetide määramisest. Alljärgnev pingerida ei ole universaalne kõikide organisatsioonide jaoks, palju sõltub strateegilistest eesmärkidest ja tegevusalast, kuid põhimõte oleks selline:

  1. Esmalt kohustuslikud koolitused, mis tulenevad seadusandlusest ja on hädavajalikud tegevusloa, litsentsi, kvaliteedisertifikaadi vm. jaoks. Näiteks toiduhügieen ja enesekontroll, erinevad ohutusalased koolitused ja nn vastutavate isikute koolitused. Neist kõrvalehiilimine pole kokkuhoid vaid täiendava riski tekitamine.
  2. Pea sama olulised on seadusandluse alased täiendkoolitused, eeskätt raamatupidajatele, personalitöötajatele ja teistele spetsialistidele, kelle eksimus seadusesätte vastu võib organisatsioonile olulist rahalist vm kahju tuua. Reeglina pole need koolitused väga aja- ega rahamahukad ja koolitada tuleb ehk vaid üksikuid inimesi.
  3. Sisuline prioriteet peaks praegu olema eesliinil töötajate koolitamine. Teenindajate, müüjate, projektijuhtide, läbirääkijate ning kliendihaldurite oskused ja suhtumine võib määrata selle, kuidas ja kas üldse ettevõte rasked ajad üle elab. Võrdselt olulised on nii tootekoolitused kui sotsiaalsete kompetentside arendamine. Toodet suurepäraselt tundev vilets suhteja või kuldsuu, kel tootest vähe aimu – kummastki pole palju abi, kui on vaja saada klient rahakoti raudu avama.
  4. Kohe järgmiseks tuleks inimeste juhtimine ja strateegiline planeerimine. Need on valdkonnad, kus arendatud oskused võivad tuua organisatsioonile uue hingamise. Kindlasti ei peaks nende teemadega tegelema ainult tippjuhtkond. Kesk- ja  esmajuhid ning võtmespetsialistid võivad olla siin kriitilisema tähtsusega tegijad ning nende arendamine väga oluline.
  5. Meeskonnatreeningutest võib olla väga suur abi majandusaugust väljumisel – aga ettevaatust!! Kas teil tegelikult on olemas meeskond, keda treenida? Kas te üldse vajategi meeskonda, või käib jutt lihtsalt erinevate töötajate omavahelise koostööoskuste parandamisest? Ühes üksuses koos töötavad inimesed enamasti ei ole meeskond ja ei peagi olema. Kui lähete oma osakonnaga kaheks päevaks metsa, jooksete ringi ja ületate takistusi, siis võib see olla fun ja motiveeriv – kuid ettevõtte äritulemuste parandamise seisukohalt väga vähe abistav tegevus. Kui arvate, et teie meeskonnad vajavad arendamist, siis soovitan pigem koolitada juhte, õpetada neid meeskondi juhtima ja arendama.
  6. Alles nüüd – kui raha ikka veel jätkub – tuleksid erinevad tööalased oskused ja kompetentsid. Loodetavasti on neid headel aegadel ka omajagu arendatud ja vana rasva peal on võimalik aasta-paar vastu pidada? Kui mitte, olge väga valivad keda, mis osas, kuidas ja kui palju koolitada. Tegeliku koolitusvajaduse määramisel esitage iga kord kontrollküsimused “Miks?” ja “Mis siis, kui seda koolitust ei toimu?”  Kui teil pole mõjuvat põhjust, miks seda koolitust teha või kui midagi hullu ei juhtuks selle ärajäämisel…
  7. Ja kui raha ikka veel jätkub, siis – miks mitte – minna osakonnaga metsa takistusi ületama?

Iga punkti puhul mõelge kohe ka inimeste peale:

  • Kes on teie ettevõttes põhitegijad? Juhid, spetsialistid, oskustöölised, keda te mitte ei tahaks kaotada?
  • Kes on need, kes tõenäolisemalt koondamisnimekirjadesse satuvad ja kellesse investeerimine oleks riskantne?

Omaette küsimus on, mida teha koolitustega, mida töötajad soodustustena on  saanud. Tasemekoolitused, preemiakoolitused. Mis juhtub, kui te lubatust taganete?

Edasi võiks koolitusplaani koostamisel hoolikalt hinnata koolituste formaate ja meetodeid. Kui tahate tegelikku muutust töötajate käitumises ja hoiakutes, siis 1-2 päevane loengu kuulamine seda ei tee.

Kaaluda tasuks sisekoolitajate välja õpetamist. Lisaks koolituskulude kokkuhoiule oleks see täiendavaks motivaatoriks teie parimatele spetsialistidele.

Eelarve kokkupanekul küsige endalt, kas te olete nii rikas, et saate endale lubada odavat asja? Teatavasti, kui soovitakse odavat ja head, tuleb osta mõlemad – eraldi odav ja eraldi hea…

Avalda arvamust