Reedel, 24.oktoobril, tegi Vikerraadio Huvitaja saade intervjuu meie Tartu tööotsijate klubi taustast ja tegemistest. (Saade on veebis järelkuulatav, selleni jõudmiseks klõpsake esimesel lingil). Meedia on võimas jõud – 15 minutit peale saate lõppemist olid viimasedki kohad grupis täidetud ja mõnedki nimed on juba joone all – ootamas viimasel hetkel loobujaid.

Tõesti ei oska praegu öelda, kas käivitame veel mõne grupi või mitte. See sõltub sellest, kuidas esimesel grupil minema hakkab.

Millest ma raadiointervjuus aga rääkida ei jõudnud on see, et mitte ühegi maalima riigi riiklikud tugisüsteemid ei ole – ega saagi olla – valmis tegelemiseks massilise ja pikaajalise tööpuudusega. Ei USA, Rootsi, Saksa ega ükski teine heaoluriik, pole tööturuteenuste osas meist oluliselt paremal järjel, kui jutt käib praegusest üle 10%-lisest tööpuudusest. Valmistumine niivõrd suuremahulisteks tööturu kriisideks käib majanduslikult üle jõu ka rikastel riikidel. Seega Eesti riigi, Töötukassa või Siseministeeriumi süüdistamine selles, et riiklikud tugisüsteemid töötutele pole piisavad, on osutamine tõsiasjale, mille osas pole miskit suurt parata.