See on karm tõde ning meie tänapäevane reaalsus ning paljude ettevõtete “kirstunael”.

Kui Covey 1989.a oma 7 Harjumust avaldas, siis ta siiras eesmärk oli parandada Tööstusajastu juhtimist. Ta oli ja on edukas maailma parandaja ning viis Tööstusajastu ( inimesi juhitakse nagu asju, protsesse – kõik need ISO-d ja maatriksid, kuid infovaakumis).

2004.a-ks oli Covey aga jõudnud selgusele, et Tööstusajastu on oma aja ära elanud. Ka juhtimine peab tõusma uuele tasemele ning ise ta nimetab seda ajastut Teadmuspõhiseks ajastuks.

Eestis on enamuses ettevõtetes Tööstusajastu juhtimine ja Covey ei eitagi, et kriiside olukorras võib see isegi näida turvalisem, kuid mitte jätkusuutlikum, et toota vähemaga rohkem.

Covey 8. Harjumus lk. 305 võrdleb Liidriksolekut nii Tööstusajastu kui ka Teadmusajastu ettevõtetes.

Lojaalsus:

1. Tööstusajastu – Lojaalsus on ausameelsusest kõrgemal.

2. Teadmusajastu – ausameelsus on lojaalsus.

Karjäär:

1. Tööstusajastu – nõustu karjääri nimel kõigega.

2. Teadmusajastu – kangekaelne keeldumine.

Võim:

1. Tööstusajastu – võim annab õiguse

2. Teadmusajastu – õigus annab võimu.

Millise ajastu töötajaid otsivad ettevõtete juhid?

Mida peetakse investeeringuks ja mida kulutuseks? Seadmeid ja inimesi vastavalt?

Mida peetakse lojaalsuseks personalijuhtide silmis?

Kas ja kui ruttu suudame minna Tööstusajastu parendamisest Covey 7. Harjumust rakendades üle uuele, Teadmuspõhisele ühiskonnale Covey 8.Harjumuse valguses?

Covey oma 8. Harjumuses räägib ka pikalt laialt oma 7 Harjumusest lk 159-168, kuid ta kasutab neid rohkem mineviku mõistmise ja muutumisvajaduse mõistes.

Räägitakse ka meilgi ju Äripäevas ja televisioonis pidevalt, et 2-3 aasta pärast on maailm muutunud. Kas oleme selleks valmis?

Soovitan kõigile lugeda Stephen R. Covey 8. Harjumus. Efektiivsest suurepäraseks. Ilmus 2010 ja ilo trükkis.