Maaelu nukker tulevik
Pikk vaheaeg mu postitustes ei ole tingitud mitte suvepuhkusest, vaid pingsast tööst. Nimelt analüüsisin laekunud andmeid ja koostasin lõppraportit mahukale uuringule tööjõust põllumajanduse-, metsanduse ja toiduainetööstuse sektorites. Uuringu tulemusi presenteerin 31. augustil Põllumajandusministeeriumis ja pärast seda läheb 200-leheküljeline aruanne üles ka ministeeriumi kodulehele. Statistikarägastikust avanev pilt on aga üsna kurb.
Lühidalt – maaelu on hääbumas. Aastaks 2020 on vanaduspuhkusele siirdunud pooled praegu põllumajandustootmisega tegelejatest. Noorte spetsialistide järelkasv on aga pea kümme korda väiksem, kui oleks vaja lahkuvate töötajate asendamiseks. Meie kutse- ja kõrgkoolid toodavad küll hoolsalt juurde uusi aednikke ja pagar-kondiitreid, samas kui taime- ja loomakasvatusspetsialiste ning liha- ja piimatehnolooge lisandub sektorite tööturule vaid üksikuid inimesi igal aastal. Loomaarstidki tegelevad pigem lemmikloomade kui lehmadega. Ja teha pole midagi, sest vägisi õppima ega tööle ei saa kedagi sundida. Loomulikult valivad noored erialasid, mis on kas majanduslikult kasulikumad või lihtsalt huvitavamad. Usun, et olete nõus, et näiteks hobuste psüühhikat, mida õpetab Järvamaa KHK, oleks palju lõbusam õppida, kui lüpsmist – mida ei õpeta meil ükski kool.
Õnneks/kahjuks pole inimesed võimelised hoomama pika ajahorisondiga muudatusi. Niikaua, kuni poodides on saadaval veel kodumaine toit, ei koti 10 aasta pärast toimuv tõenäoliselt kedagi, eriti mitte meie poliitikuid.
Need inimesed aga, kes tahavad, et ka nende lapsed ja lapselapsed edaspidi ei peaks toituma vaid Poolas, Egiptuses ja Prantsusmaal toodetust, võiksid juba praegu ringi vaadata isikliku maalapikese järele. Et vähemalt kartul-kapsas oleks enda oma. Ega ma lehmapidamist propageerigi. Vaevalt, et keegi selle väga tülika ja töömahuka loomapidamise ette võtab. Eriti olukorras, kus Danone toodete reklaam meil igapäevaselt aju loputab. Kodumaised piima- ja lihatooted kolivad aga ökopoodide kallitele riiulitele, kui eriti haruldane nishitoode. Ja Põllumajandusministeerium ei ole mitte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi üks osakond, nagu pakub välja Tiit Made, vaid Kultuuriministeeriumi ühe rahvuskultuuri programmijupi administraator.
Selline tulevik tundub nagu mõne ulmefilmi stsenaarium
Aga kahjuks vist üks vägagi reaalne tulevik kui just mingeid konkreetseid tegevusi ja mehhanismie selle uuringu tulemuste avaldamise järgselt ei suudeta rakendada.
Olen mõelnud, et on üks seltskond inimesi, kes oma töös kindlasti vajaksid psühholoogilist või eraldi koguni spirituaalsete teemadega töötava nõustaja abi. Need on igasugused statistika põhjal järelduste tegijad, nt nagu valdade ametnikud, kes tegelevad elanike arvu prognoosidega. Sest numbrid ju ei valeta ja kui ikka statistika näitab, et juba paarikümne aastapärast ei sünni enam juurde, väljaränne on suur ja töökohti pole, siis tundub kogu tänane töö nt arengukava kallal mõtetu.
Kui palju meil on neid ametnikke, kes statistikat vaadates öösiti und ei saa või juurdlevad oma töö mõttekuse üle? Üksikuid südamega töötajaid kindlasti on ja nemad vajaksid tõesti ehk nõustaja abi, sest töö ülemäära südamesse võtmine poleks ju normaalne!
Tegelikult usun, et põhimõtteliselt oleks võimalik õigete regionaalmeetmetega olukorda leevendada, aga tegelikkuses seda ei juhtu. Olen selles küsimuses pigem pessimist-realist, sest meie individualistlikus, lühiorientatsiooniga kultuuriruumis (Hofstede)poleks sellised pikaajalised, kogu ühiskonna heaolule suunatud tegevused ilmselt kuidagi võimalikud. Jaapanlased, ja teised kollektivistliku ning pikaajalise orientatsiooniga kultuurid, saaksid sellega ilmselt hakkama. Tegelikult ongi saanud, kui meenutada teise ilmasõja järgseid ülesehitustegevusi, mille käigus muudeti isegi kooliõpikutes olevate muinasjuttude sõnumeid, et teadlikult muuta uue põlvkonna väärtushinnanguid.
Samas, ega siis elu seisma ei jää. Aastatuhandeid on kultuurid kohandanud ennast oludega ja kohaneme meiegi. Noorte jaoks on see loomulik ja meiesugused vanad kännud, kes endisi aegu mäletavad ja taga ohkavad, vahetatakse järgmiste põlvkondade poolt välja.
[...] esitlemas tehtud uuringut tööjõuvajadusest põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris, millele viitasin juba varem. Uuringut tutvustava pressiteate juurest ministeeriumi kodulehel leiab lingi nüüd ka ka aruandele [...]