20. novembril toimub järjekordne TEDx konverents Tartus. Osalejate arv on traditsiooniliselt piiratud sajaga. See tähendab, et konverentsisaali ettekandeid jälgima pääsemiseks tuleb osalejaks kandideerida. Täita registreerumisvorm, et põhjendada, miks just Sina peaksid saama sel üritusel osaleda. Selline kandideerimine on iseenesest juba avardav kogemus. Sest kui sageli me üldse võtame järelemõtlemisaega selle üle, millised on minu olulised [...]

Rosabeth M Kanter, Harvardi Ärikooli professor, heidab pilgu põhjustele, mis võivad meeskondades tekitada pingeid ja rahulolematust juhiga. Küsimus on inimeste ootustes ja lootustes, mis võivad vahel olla ebarealistlikud. Mis on siis need asjad, mida meeskonna liikmed oma juhilt ootavad – ja mida juht neile pakkuda ei saa? 1. Absoluutset selgust kõiges. Selged eesmärgid, selged ootused, [...]

89% täiskasvanud inimestest tunnistavad, et ühel või teisel moel peaksid nad ennast veel arendama. Mida nad selleks ette võtnud on? 45,5% – mitte midagi 23,6% on mõtelnud, et peaks midagi ette võtma 18,2% on rääkinud sõbrale või kolleegile, et peaks mõtlema millegi ette võtmise peale 12,7%  loevad kirjandust, käivad seminaridel ja koolitustel, võtavad ette uusi [...]

Viimases ÄP Juhtimises tutvustatakse mentorluse rubriigis selfcoachingu meetodit. Artiklist jääb mulje, et tegemist on millegi väga uue ja erilisega. Tõsi, selfcoaching on siinmail tõesti uus sõna. Küll aga pole seda lähenemisviis, mida uues pakendis meile tutvustatakse. Tõesti, vahel on ka selle tuntud ja oma vajalikkust juba ammu tõestanud meetodi nimi Eesti ajakirjanikes tekitanud võõristust. Võib [...]

Kirjutasin hiljaaegu Eesti Ekspressi koolituslisas takistustest, mis võivad ette tulla täiskasvanul, kes mõttes õppima asumise plaane keerutab. Sellest, kuidas neist üle saada võid ju ikka veebiväljaandest lugeda:) Praegu tahtsin jagada hoopis suveülikoolis õppimise kogemust. Nimel võtsin osa hiljaaegu Tartu Ülikooli täienduskoolituskeskuse poolt korraldatud kursusest. Need, kes ülikooli loengus istunud, mäletavad ehk seda “puitunud” tunnet, mis [...]

Novembri lõpuni viiele tellijale individuaal- uuringud soodushinnaga 3900 krooni Enamasti käsitletakse 360 tagasiside-uuringuid kui tervet organisatsiooni või mingit selle alaosa (nt. juhid, müügipersonal, mingi osakond või meeskond) haaravat toimingut. Hindamisküsimustikudki koostatakse nii, et need sobiksid kõikidele hindajatele/hinnatavatele ja reeglina lähtuvad need organisatsiooni üldistest väärtustest, käitumisstandarditest või kompetentsisüsteemist. Kuid universaalsete asjadega on ikka nii, et see, [...]

21.juunil kogunes esimeseks kohtumiseks Talvi Märja juhitud töögrupp, kelle ülesandeks on  uue, 8-astmelise kutsestandardi väljatöötamine täiskasvanute koolitajatele. Külli All Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Kristina Ruhno Kutsekojast selgitasid tausta, miks seda vaja on ning püüan nüüd teha sellest nõupidamisest omapoolse lühikokkuvõtte.

Rahulolu määr meie organisatsioonides on erinev. On kollektiive, kus inimesed on reeglina reipad ja rõõmsad. Aga leidub ka selliseid asutusi, kus valitseb pidev rahulolematus. Samas võivad vingumisel ja virisemisel organisatsioonis olla erinevad põhjused. Esiteks see, et inimesi tõepoolest miski häirib ja nad tahavad, et olukord muutuks. Andes oma rahulolematusest häälekalt teada loodavad nad, et rahulolematuse [...]

Uudishimu tappis kassi. Seda väljendit olen viimasel ajal korduvalt kuulnud. Ja iga kord kontekstis, mis viitab, et inimesel, kes seda väljendit kasutab, pole halli aimu sellest, mida see lause tegelikult tähendab. Enamasti arvatakse, et tegu on uudishimuliku kassiga, kes sai seeläbi õnnetult otsa. Nii see ei ole. Kassi surma põhjustas hoopis inimese uudishimu.

Teadmusjuhtimine (knowledge management) kõlab hirmutava terminina ja võib jätta mulje, et sellega tegelevad vaid suurkorporatsioonid, kel laialt personalispetsialiste käepärast. Tegelikult on asi lihtsamast lihtsam. Jutt käib töötajate teadmiste arendamisest läbi: teadmiste loomise teadmiste jagamise teadmiste kasutamise teadmiste säilitamise Ja vahet pole, kas organisatsioonis töötab kolm või kolmsada (kolm tuhat) inimest.