Kategooria ‘Ahhaa!’ postitused

Abiks algajale aruandekirjutajale

Olen parasjagu koostamas kahe uuringu aruandeid. Ühtlasi loen hulgaliselt aruandeid, mida on kirjutanud teised inimesed. Pikapeale hakkavad silma teatud seaduspärsused selles osas, kuidas tõlgendatakse arve. Alljärgnevatest tabelitest võib abi olla nii nendele, kes ise üritavad numbreid sõnadesse vormida, kui ka nendele, kes loevad ja püüavad mõista teiste inimeste kirjanduslikke katsetusi statistika teemal.

Read the rest of this entry »

Organisatsiooni juhtimiseks vajad Facebooki?

Jaroslav Hašeki “Vahva sõduri Švejki” loost on mulle meelde jäänud planetoloogiline tõsiasi, et meie maakera sees on teine maakera, mis on esimesest suurem. Täpselt sama fenomen esineb kõigis organisatsioonides, st. ühe organisatsiooni sees on teine organisatsioon, mis on esimesest suurem. Jutt käib formaalsest ja mitteformaalsest organisatsioonist. Küllap olete isegi kogenud seda, et “ametlike” strateegiate, poliitikate, [...]

Read the rest of this entry »

Kas lätlasel on tõesti 6 varvast?

Ei, valdaval enamusel kindlasti ei ole. Aga miks üldse selline nali eestlaste seas levib? Eks ikka selleks, et märkida piire, eristuda ise ja eristada teisi rahvaid ja kultuure. Multikultuursetes organisatsioonides ja meeskondades, mida meil järjest juurde tekib, on üsna sageli kuulda kurtmist koostööraskuste üle teistest kultuuridest pärit inimestega. “Nad on nii erinevad meist”, ütlevad eestlased [...]

Read the rest of this entry »

Väga ebaefektiivse inimese 7 harjumust

Stephen Covey oma raamatus “Väga efektiise inimese 7 harjumust” kirjeldab põhimõtteid, mis aitavad olla edukas: proaktiivsus, lõppeesmärgi silmaspidamine, prioritiseerimine, võitja-võitja mõtteviis, teiste mõistmine, sünergia loomine ja sae teritamine. Ken Matejka vastupidi, kirjeldab põhimõtteid ja käitumisharjumusi, mis viivad ebaedule. 1. Ohvriks olemine. Ebaefektiivne inimene ei võta vastutust oma tegude ja otsuste eest. Alati on “süüdi” keegi [...]

Read the rest of this entry »

Poripurikad ja mudavihm.

Alles üleeile nägin autoga sõites huvitavat pilti. Suur lumehang (või peaks ütlema poriglasuuriga hunnik?) tee ääres oli sulanud keskelt veidi õõnsaks. Turritas sõidutee ääres nagu mammutivõhk tuletamas meelde, et jää-aeg on kohe-kohe läbi saamas. Õõnsus oli aga lörtsist ja päikesepaistest saanud kaunistuseks purikad, need rippusid lausa maani. Iga järgmine auto kastis poripurikad üle mudavihmaga.  Istusin [...]

Read the rest of this entry »

Väike suur asi

Lõpetasin just seeria läbirääkimiskoolitusi,mille käigus kerkis jälle üles üks igivana teema – small talk ehk viisakusvestlus ehk “jutt ilmast”. Näib, et meie, ugri-mugrid, oleme tõepoolest viletsamast viletsamad kontakti loojad ja nn. päris vestluse eelsoojendajad. “Milleks tühja-tähja peale aega raisata!?”, “Millest mul temaga rääkida, ma ju ei tunnegi teda”, “Ühtegi mõtet ei tule pähe…” kuulen ma [...]

Read the rest of this entry »

Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid

Kui sa oled lapsevanem või vähemal/rohkemal määral kursis pedagoogika valdkonnaga, oled sa ilmselt kuulnud praegusel hetkel moes olevatest kasvatusalastest raamatutest. Neile ülejäänutele, kes selles valdkonnas vabalt ei orienteeru, teadmiseks – hetkel on kuum sõna Väikse Vankri kirjastuselt ilmunud M. Winterhoffi kriitiline teost “Kuidas me lastest kasvavad väiksed türannid?“. Autor on ilmekate ja lugejale elust tutavate [...]

Read the rest of this entry »

Appi, mind filmitakse!

Eelmise aasta lõpus uurisin, mida arvavad mu koolitustel osalenud inimesed videotagasisidega kaasnevast ärevusest ja saadavast tagasisidest. Oletasin, et kui ärevus on väga suur, võib see viia selleni, et koolitatavad ei pea meetodit kasulikuks ega tunnista saadavat tagasisidet õigeks. Õnneks selgus küsitlusest, et nii see siiski ei ole! Ärevus on muidugi olemas, kohati isegi väga suur, [...]

Read the rest of this entry »

Nagu hiina keel…

Viimastel aastatel olen suhteliselt harva sattunud linnade vahelise liinibussiga reisima. Üle pika aja  kasutasin seda võimalust möödunud nädalal. Kuna sõit sai olema üksjagu pikk, seadsin end mugavalt istuma, otsisin välja juba kodus selleks otstarbeks kaasa pakitud ajakirja ja hakkasin seda sirvima. Korraga sain aru, et kõrval toimuv vestlus tõmbab mu tähelepanu endale.  Minu lähedal bussis [...]

Read the rest of this entry »

Allakäigutrepp tõmbab ligi

“Tahtsin parimat, aga välja tuli nii nagu alati”. Küllap on nii mõnigi juht endamisi seda lauset ohanud, mõeldes läbikukkunud katsele töötajat arendada. Hea, et niigi läks, lohutan ma teid siin. Oleks võinud minna märksa halvemini, ehk siis lausa vastupidiselt plaanitule. J.-F. Manzoni ja J.-L. Barsoux kirjeldavad oma raamatus “The set-up-to-fail syndrome” allakäiguspiraali, mis võib alguse [...]

Read the rest of this entry »