Kategooria ‘Iseendaga’ postitused

Pisut vanarahvatarkust hangetel osalemiseks.

1. märts tõi paljudele koolitajatele ja konsultantidele tõe hetke. Nimelt selleks päevaks tuli esitada taotlus Riigikantselei struktuuritoetustele. Nagu ka eelmistel aastatel, oli sel päeval meile tuua nii rõõmustavaid (võimalikke) koostööotsuseid kui ka äraütlevaid vastuseid. Statistikasse laskumata oli saabunud pakkumiskutsete hulk arvestatav. Pakkumuste koostamisse pandud aeg ja energia samuti. Et minus tellija valikute tagamaad vastakaid tundeid [...]

Read the rest of this entry »

Ole selline nagu tahad! 7 päevaga!

Mõni päev tagasi “kargas” mulle silma raamatuletil raamat nimega “Muuda oma elu 7 päevaga”        Paul McKenna sulest. Kuna sedalaadi “ninnakargajatega” on alati üks otsus – tuleb ta koju viia;) siis leidis see raamat ka tee minu öökapile. Peale põgusamat sirvimist oli esimene mulje intrigeeriv, sest ei väsi autor toonitamast, et kõik hakkab peale selle raamatu käes [...]

Read the rest of this entry »

Mäluta inimkond?

Loen online kommentaare kahele hiljutisele Postimehe artiklile. Katrin Kivimaa “Sallivus sõnades” ja Peeter Hõrak “Miks elavad mehed vähem kui naised?” Esimene artikkel võtab sõna samasooliste kooselu seadustamise kaitseks, teine räägib inimese kui liigi sigimisstrateegiast, mille tõttu meeste keskmine eluiga jääbki naiste omast lühemaks. Neid kahte artiklit ühendab käesolevast ajahetkest sügavam pilguheit inimloomusesse ja nördinud kommentaarid, [...]

Read the rest of this entry »

Toolid meie elus

Selle postituse idee sain ma tegelikult Riinalt, kes rääkis, kuidas ta istudes 2,5 tundi mõnes vanas TÜ audikas 15 cm laiuse puupingi peal, saadab mõttes sooje tervitusi oma kontori Martel-toolidele ja Skype Herman Milleri toolidele. Ja et miks oh miks ei mõtle konverentside ja koosolekute korraldajad ometigi sellele, mille peal ja kuidas inimesed istuvad! Eks [...]

Read the rest of this entry »

Lihtne ja keeruline

EMT-i müügiboksist mööda jalutades jäi mulle kõrva vestluskatke müüja ja kliendi vahel. Otsiti sobivat telefoni lapsele. “See on lihtne mudel” soovitas müüja. Lausekatke jäi mind kummitama. Lihtne mobiiltelefon? Tõepoolest, telefoni kasutamine on lihtne. Vajalikele klahvidele vajutamise õpib ära nii noor kui vana. Aga kas see seade ise on lihtne? Kui paljud teist teavad, kuidas on [...]

Read the rest of this entry »

Poripurikad ja mudavihm.

Alles üleeile nägin autoga sõites huvitavat pilti. Suur lumehang (või peaks ütlema poriglasuuriga hunnik?) tee ääres oli sulanud keskelt veidi õõnsaks. Turritas sõidutee ääres nagu mammutivõhk tuletamas meelde, et jää-aeg on kohe-kohe läbi saamas. Õõnsus oli aga lörtsist ja päikesepaistest saanud kaunistuseks purikad, need rippusid lausa maani. Iga järgmine auto kastis poripurikad üle mudavihmaga.  Istusin [...]

Read the rest of this entry »

Suhtlemine on manipulatsioon.

Selle väitega algas üks loeng täiskasvanute koolitajate kursusel. Ajas vihale küll. Ei aidanud ka lektori selgitused, et sõna manipulatsioon on kehva kõlaga meie keeleruumis ja tegelikult peaksime seda käsitlema kui vastastikust mõju. Koolitaja näidegi oli lihtne – üks tahab elevil olles teisele, kes sellest huvitatud pole, oma huvitavast juhtumist rääkida. Ja justkui manipuleerib siis tolle teise, [...]

Read the rest of this entry »

Lõpu olulisusest

Reede õhtul saime koos Mari-Liisiga tegelasteks loos, mis mulle taas kord meenutas seda, kui olulised on meie elus lõpetatud asjad. Olgu see lõpp siis õnnelik või mitte. Olime teel koju äsjalõppenud koolituselt. Grupp oli olnud väga vahva, koolitus igati kordaläinud. Vaatamata tuisule ja lumesajule polnud nähtavus Tallinn-Tartu maanteel hull. Mari-Liis oli roolis ning vähem kui [...]

Read the rest of this entry »

Padjajutud lõvidega

Aastavahetuse perioodil tuli telerist palju loodusfilme. Näiteks Serengeti lõvide raskest elust kuivaperioodil. Nälginud ja haigete loomade heitlus ellujäämise nimel oli fimis esitatud nii, et vaataja sümpaatia ja kaastunne kuulus jäägitult neile suurtele loomadele. Oli ka film hüaaniperekonnast, kelle imearmsad kutsikad pääsesid näljasurmast ainult tänu õnnekombel leitud loomaraipele. Ehk olid need teises filmis surnud lõvi jäänused? [...]

Read the rest of this entry »

Rahustav tegelikkus?

Nägin ühel öösel unes, et kogu Tartu linn oli Lõunakeskus. St viimane oli laienenud nii, et kõik linna asutused, linnavalitus kaasa arvatud, oli otsustanud rentida boksi Lõunakeskuse ühes osas. Kogu kaubanduskeskus oli nii suureks paisunud, et juba moodustati tänavad. Aga mitte lihtsalt tänava nimedega, vaid nagu New Yorkis – ühte pidi tänavad, teistpidi avenüüd. Ja numbrid [...]

Read the rest of this entry »