Eelmise aasta lõpus uurisin, mida arvavad mu koolitustel osalenud inimesed videotagasisidega kaasnevast ärevusest ja saadavast tagasisidest.
Oletasin, et kui ärevus on väga suur, võib see viia selleni, et koolitatavad ei pea meetodit kasulikuks ega tunnista saadavat tagasisidet õigeks.
Õnneks selgus küsitlusest, et nii see siiski ei ole! Ärevus on muidugi olemas, kohati isegi väga suur, kuid see [...]

lmselt on nii mõnigi koolituse organiseerimisega kokkupuutuv inimene otsinud Tartumail suuremat koolitusruumi. Ma ei tea kui kaugele teie otsingud on jõudnud, kuid tegelikult on üsna Tartu linna külje all olemas suur, kuni 100 inimest mahutav konverentsisaal. Seda Rehe hotellis.  Ruum on tõesti avar, hea ventilaltsiooni, loomuliku valguse ja kiiresti ümberpaigutatava mööbliga. Kõik, mis puudutab ruumi [...]

Leidsin oma arvuti virtuaalsahtleid koristades  loo, mille olin kirjutanud 2. septembril 2005.
See kirjatükk tundub värske ka täna, mil tööotsijatel on taas keerulised ajad. Võib-olla tuleb kellelegi tööotsingul kasuks pilguheit ühe personalijuhi mõtetesse ajal, mil ta püüab rohkem kui sajast kandidaadist ühte sobivat välja valida. (Tänase seisuga oleks kandidaate pigem 500).
Niisiis… kuidas hinnata noori?

Kes meist ei mäletaks O. Lutsu “Kevadest” õpetaja Lauri. Kohtles õpilasi sõbralikult, individuaalselt, lubas terve rehkenduse asemel teha pool kui tervet ei jõua, kuid olgu see tehtud ise. Ehk üks selline mees, kes õpilaste südames koha sai, olgu siis tegu rüblikust Joosepi või õrnahingelise Arnoga. Tänapäeval palju teistmoodi ei saakski õpetada. No vähemalt täiskasvanuid mitte.

Hiljaaegu kuulsin ühte kogenud lektorit pea pisarsilmi kaeblemas selle üle, kuidas tudengid üldse ei kuula enam loengut, vaid istuvad ninapidi oma sülearvutites ja teevad “ei tea mida”.
Suhtlemistreenerina on ka minul olnud vahel vaja pingutada, et arvuteid osalejate sülest minema kõssitada. Aga kas ongi üldse vaja seda teha?

Vahest kohe nii aeglaselt, et hakkab kahju heast projektist, tema juhist ja inimestest/organisatsioonist, kellele euroraha peaks abiks olema organisatsiooni eesmärkide saavutamisel.

Nüüdsest on meil võimalus rikastada oma koolitusi ja väljaõppeid e-õpikeskkonna vahenditega.
Paljud meie klientidest on igapäevased arvutikasutajad, ning neile on mugav saada koolitusmaterjale, eelülesandeid, kokkuvõtteid, asjakohaseid veebilinke ja muud kursust puudutavat internetist. Samuti võimaldab e-koolitus anda grupiliikmetel mugavalt tagasisidet koolitajatele, suhelda omavahel foorumites, täita koduülesandeid, testida oma teadmiste taset ning saada ka hindeid, kui vaja.

Arenguvestlus on juhtimisvahend, mida innukalt propageerivad suured juhtimisteoreetikud ja -gurud, näiteks Peter Drucker, Kets de Vries ja Jack Welch.
Ja samas on see tegevus, mida kardavad, vihkavad ja väldivad väga paljud eesti juhid – ja ka töötajad. Sellisel juhul ongi pigem hea, kui kogu “vestlus” seisneb vajalike vormide kiires täitmises.  Saab tüütu kohustuse kaelast ära,

Ka täiskasvanute koolitajatele, nii nagu koolilastele, tudengitele ja õpetajatele, algab tööaasta septembrikuus.
Meie koolitajad alustasid õppeaastat avakoosolekuga, et vahetada uudiseid ja seada sihte.
Uudistest oluliseim, et kõik meie koolitajad on ise õppima asunud.

Ikka ja jälle tuleb meil klientidele, sõpradele ja tuttavatele selgitada, et meil ei ole ühist firmat, on hoopis ühine kaubamärk.
Mida see siis tähendab ja kuidas me toimime?
Igalühel meist on oma äriettevõte: usaldusühingud VLA Konsult ja Loome Mari-Liisil ja Kadril ning osaühingud Kera ja Väike Vanker Kristelil ja Tiidul.