Teadmusjuhtimine (knowledge management) kõlab hirmutava terminina ja võib jätta mulje, et sellega tegelevad vaid suurkorporatsioonid, kel laialt personalispetsialiste käepärast. Tegelikult on asi lihtsamast lihtsam. Jutt käib töötajate teadmiste arendamisest läbi: teadmiste loomise teadmiste jagamise teadmiste kasutamise teadmiste säilitamise Ja vahet pole, kas organisatsioonis töötab kolm või kolmsada (kolm tuhat) inimest.

Olen parasjagu koostamas kahe uuringu aruandeid. Ühtlasi loen hulgaliselt aruandeid, mida on kirjutanud teised inimesed. Pikapeale hakkavad silma teatud seaduspärsused selles osas, kuidas tõlgendatakse arve. Alljärgnevatest tabelitest võib abi olla nii nendele, kes ise üritavad numbreid sõnadesse vormida, kui ka nendele, kes loevad ja püüavad mõista teiste inimeste kirjanduslikke katsetusi statistika teemal.

Oleme otsinud uusi koolituskohti ja leidnud kaks, kuhu tasub minna. Esiteks Alevivanema Carl Schmid’ti maja Põltsamaa kesklinnas. Suurteks plussideks on: asukoht Tallinn-Tartu maantee vahetus läheduses. Ilmast ilma on ju nii, et seminaril või koolitusel saavad kokku Tallinna ja Tartu rahvas ning kohtumispaik võiks asuda kuskil vahepeal. Põltsamaale on ka hea bussiühendus ja maja ise asub [...]

Jaroslav Hašeki “Vahva sõduri Švejki” loost on mulle meelde jäänud planetoloogiline tõsiasi, et meie maakera sees on teine maakera, mis on esimesest suurem. Täpselt sama fenomen esineb kõigis organisatsioonides, st. ühe organisatsiooni sees on teine organisatsioon, mis on esimesest suurem. Jutt käib formaalsest ja mitteformaalsest organisatsioonist. Küllap olete isegi kogenud seda, et “ametlike” strateegiate, poliitikate, [...]

Ei, valdaval enamusel kindlasti ei ole. Aga miks üldse selline nali eestlaste seas levib? Eks ikka selleks, et märkida piire, eristuda ise ja eristada teisi rahvaid ja kultuure. Multikultuursetes organisatsioonides ja meeskondades, mida meil järjest juurde tekib, on üsna sageli kuulda kurtmist koostööraskuste üle teistest kultuuridest pärit inimestega. “Nad on nii erinevad meist”, ütlevad eestlased [...]

Stephen Covey oma raamatus “Väga efektiise inimese 7 harjumust” kirjeldab põhimõtteid, mis aitavad olla edukas: proaktiivsus, lõppeesmärgi silmaspidamine, prioritiseerimine, võitja-võitja mõtteviis, teiste mõistmine, sünergia loomine ja sae teritamine. Ken Matejka vastupidi, kirjeldab põhimõtteid ja käitumisharjumusi, mis viivad ebaedule. 1. Ohvriks olemine. Ebaefektiivne inimene ei võta vastutust oma tegude ja otsuste eest. Alati on “süüdi” keegi [...]

Täna tassis postiljon valget paberit minu postkasti. Ajakirjanikud protesteerivad Langi allikakaitse seaduseelnõu vastu sel moel, et jätsid ajalehtedes ühe lehekülje tühjaks. Pole seda seaduseelnõu lugenud, ei oma mingit seisukohta ja ei vaidlusta seetõttu ka ajakirjanike pahameelt. Küll aga olen pahane viisi üle, kuidas meie ajakirjandus oma õiguste eest seisab. Meie neljas võim, ajakirjandus, teeb kõike [...]

Lõpetasin just seeria läbirääkimiskoolitusi,mille käigus kerkis jälle üles üks igivana teema – small talk ehk viisakusvestlus ehk “jutt ilmast”. Näib, et meie, ugri-mugrid, oleme tõepoolest viletsamast viletsamad kontakti loojad ja nn. päris vestluse eelsoojendajad. “Milleks tühja-tähja peale aega raisata!?”, “Millest mul temaga rääkida, ma ju ei tunnegi teda”, “Ühtegi mõtet ei tule pähe…” kuulen ma [...]

Täna lõpetasime tööotsijate koolitusklubi viimase, seitsmenda mooduli. Natuke kurb oli – kuidagi liiga ruttu lõppes otsa, just hakkasid väga mõnusaks minema need klubiõhtud merisea ja teegude krõbistamise saatel (klubi käis koos Lille maja loodusklassis). Teisalt jälle on ka rõõm suur. Näib, et saime olla kasulikud. Mõned meie klubilised on juba leidnud tööd, mõned alustanud oma [...]

Täna läks trükikotta minu uus raamat “Tagasiside töötajate arendamisel“, mis jõuab raamatupoodidesse kuu lõpus. Käsitlen raamatus mulle hästi tuttavaid inimeste arendamiste valdkondi nagu juhendamine, arenguvestlused, 360-kraadi uuringud ja koolitamine. Kõik ammutuntud-teatud teemad ju.  Milleks neist üldse veel kirjutada? “Vanad” teemad küll, kuid samas eesti keeles nende kohta kirjandust praktiliselt pole. Siin-seal personalijuhtimise käsiraamatutes lõik-kaks või [...]