Oli väga erakordne kogemus osaleda möödunud laupäeval toimunud TEDxTartu konverentsil. Omapärane oli juba see, et konverentsil osalemiseks ei piisanud valmisolekust maksta osavõtutasu. Eelnevalt tuli kandideerida osalejaks, põhjendades oma soovi ja tutvustades iseennast. Kuuldavasti valiti 100 õnnelikku välja 200 kandidaadi seast. Kõik meie koolitajad, kes asja vastu huvi tundsid – Kristel, Kadri ja Mari-Liis – pääsesid konverentsile.

Selle väitega algas üks loeng täiskasvanute koolitajate kursusel. Ajas vihale küll. Ei aidanud ka lektori selgitused, et sõna manipulatsioon on kehva kõlaga meie keeleruumis ja tegelikult peaksime seda käsitlema kui vastastikust mõju. Koolitaja näidegi oli lihtne – üks tahab elevil olles teisele, kes sellest huvitatud pole, oma huvitavast juhtumist rääkida. Ja justkui manipuleerib siis tolle teise, [...]

lmselt on nii mõnigi koolituse organiseerimisega kokkupuutuv inimene otsinud Tartumail suuremat koolitusruumi. Ma ei tea kui kaugele teie otsingud on jõudnud, kuid tegelikult on üsna Tartu linna külje all olemas suur, kuni 100 inimest mahutav konverentsisaal. Seda Rehe hotellis.  Ruum on tõesti avar, hea ventilaltsiooni, loomuliku valguse ja kiiresti ümberpaigutatava mööbliga. Kõik, mis puudutab ruumi [...]

Nägin ühel öösel unes, et kogu Tartu linn oli Lõunakeskus. St viimane oli laienenud nii, et kõik linna asutused, linnavalitus kaasa arvatud, oli otsustanud rentida boksi Lõunakeskuse ühes osas. Kogu kaubanduskeskus oli nii suureks paisunud, et juba moodustati tänavad. Aga mitte lihtsalt tänava nimedega, vaid nagu New Yorkis – ühte pidi tänavad, teistpidi avenüüd. Ja numbrid [...]

Kes meist ei mäletaks O. Lutsu “Kevadest” õpetaja Lauri. Kohtles õpilasi sõbralikult, individuaalselt, lubas terve rehkenduse asemel teha pool kui tervet ei jõua, kuid olgu see tehtud ise. Ehk üks selline mees, kes õpilaste südames koha sai, olgu siis tegu rüblikust Joosepi või õrnahingelise Arnoga. Tänapäeval palju teistmoodi ei saakski õpetada. No vähemalt täiskasvanuid mitte.

Vahest kohe nii aeglaselt, et hakkab kahju heast projektist, tema juhist ja inimestest/organisatsioonist, kellele euroraha peaks abiks olema organisatsiooni eesmärkide saavutamisel.

Seekord teeme nii, et lapselapsi ei loe:) Loeme hoopis lapsi. Mõned tited on täitsa värsked:) Näiteks see väike poiss, kes sündis kolmapäeval ja on meie tiimi liikmete laste rivis kaheksas.
Ja kes ei teaks, et häid asju tuleb oodata kaua. Mõned toredad ja rõõmustavad hetked lasevad end isegi niikaua oodata, et juba jõuab kärsitus asenduda hämmeldusega, no millal küll kauaoodatud uus [...]

Mida kauem on majandussurutis kestnud, seda rohkem olen hakanud mõtlema, et tõmblemine kokkuhoiu nimel hakkab muutuma kohati juba äärmuslikult naeruväärseks. Isegi nii, et mõnel juhul tundub laps pesuveega ammuilma välja visatud olevat.

Sirvin ühte järjekordset hankekutset. Hoolikalt vormistatud, ridamisi nõudeid, piiranguid, kohustusi. Koolituse sisu on loetletud tsüklite ja moodulitena, üks pealkiri uhkem kui teine. Kahtlust ei teki hetkekski, et kõige selle läbinud koolitatav võiks saada tublimaks töötegijaks. Ainuke küsimus, mis  tekib on see, et mis küll on ajendanud just sellise teemade valiku.

“Oeh, ma sain täna jälle pahandada…üks siin käis ja õiendas, et millal te selle kauba vastu võtate…” “Nojah, on ikka küll…”, “Eino mina ju pidin üldse tulema 11-ks, aga juba kl 8 olen siin ja saan pragada…” Umbes selline dialoog kõlas mu kõrvu ühes lillepoes. Teenindaja, muidu reibas ja rõõmus, kurtis muret kolleegile. Mina olin [...]