Kes meist ei mäletaks O. Lutsu “Kevadest” õpetaja Lauri. Kohtles õpilasi sõbralikult, individuaalselt, lubas terve rehkenduse asemel teha pool kui tervet ei jõua, kuid olgu see tehtud ise. Ehk üks selline mees, kes õpilaste südames koha sai, olgu siis tegu rüblikust Joosepi või õrnahingelise Arnoga. Tänapäeval palju teistmoodi ei saakski õpetada. No vähemalt täiskasvanuid mitte.

Vahest kohe nii aeglaselt, et hakkab kahju heast projektist, tema juhist ja inimestest/organisatsioonist, kellele euroraha peaks abiks olema organisatsiooni eesmärkide saavutamisel.

Seekord teeme nii, et lapselapsi ei loe:) Loeme hoopis lapsi. Mõned tited on täitsa värsked:) Näiteks see väike poiss, kes sündis kolmapäeval ja on meie tiimi liikmete laste rivis kaheksas. Ja kes ei teaks, et häid asju tuleb oodata kaua. Mõned toredad ja rõõmustavad hetked lasevad end isegi niikaua oodata, et juba jõuab kärsitus asenduda hämmeldusega, no millal küll kauaoodatud [...]

Mida kauem on majandussurutis kestnud, seda rohkem olen hakanud mõtlema, et tõmblemine kokkuhoiu nimel hakkab muutuma kohati juba äärmuslikult naeruväärseks. Isegi nii, et mõnel juhul tundub laps pesuveega ammuilma välja visatud olevat.

Sirvin ühte järjekordset hankekutset. Hoolikalt vormistatud, ridamisi nõudeid, piiranguid, kohustusi. Koolituse sisu on loetletud tsüklite ja moodulitena, üks pealkiri uhkem kui teine. Kahtlust ei teki hetkekski, et kõige selle läbinud koolitatav võiks saada tublimaks töötegijaks. Ainuke küsimus, mis  tekib on see, et mis küll on ajendanud just sellise teemade valiku.

“Oeh, ma sain täna jälle pahandada…üks siin käis ja õiendas, et millal te selle kauba vastu võtate…” “Nojah, on ikka küll…”, “Eino mina ju pidin üldse tulema 11-ks, aga juba kl 8 olen siin ja saan pragada…” Umbes selline dialoog kõlas mu kõrvu ühes lillepoes. Teenindaja, muidu reibas ja rõõmus, kurtis muret kolleegile. Mina olin [...]

Praegune aeg paneb ümber hindama edu kriteeriumid, õnne omad ka. Eks edu ja õnn olegi nagu võrdusmärgiga olnud. Viimasel viiel aastal sai õnnelik olla see, kes oli edukas. No ikka mammona mõttes, sest selline “soft” meelerahu pole kuigi mõõdetav, eksole. Pealegi, kelle suunurgad poleks kõrvuni kui pangakontol “vedeleb” piisavalt kopsakas rahanumber, et endale mida iganes [...]