Tänases Postimehes kirjutab Arko Olesk ideedest globaalseks kliimaparandamiseks. Ka viimane Tarkade Klubi, mille peatoimetaja Olesk on, sisaldab mitmeid kliima-alaseid artikleid. Nii nagu kogu meie ajakirjandus viimasel ajal. Loen neid artikleid ja imestan inimese üle. Eranditult kogu tähelepanu on keskendunud küsimusele, kes on süüdi? St. kas kliima soojenemine on inimtekkeline või mitte.

On ilmunud järgmine suurepärane raamat, mis valgustab libateaduste hämaraid nurgataguseid ning muhedal ja arusaadaval moel üritab turule tuua natukenegi tervet mõistust. Erinevalt C.Sagani “Deemonitest vaevatud maailmast”, keskendub “Pahateadus” vaid meditsiinile ja tervisele, käsitledes muu hulgas selliseid fenomene nagu “mürkide kehast väljutamine”, kosmeetikatööstuse imekreemid, toitumis”teadlased” ja vaktsineerimisvastased liikumised. Autor Dr. Ben Goldacre on pühendanud suure osa [...]

On loovuse ja innovatsiooni aasta. Mis võiks ju tähendada seda, et riik toetab loovuse ja uuendusmeelsuse õilmitsemiseks sobiva keskkonna loomist? Loovust toetavad teadmised. Mida rohkem neid on, seda suurema tõenäosusega tekivad olemasolevatest infokildudest uued kombinatsioonid, uued ideed ja lahendused.

Võib mõelda, et kas ajal, mil töötute arv on ületanud 100 000, on üldse paslik rääkida läbipõlemisest? Mis eneseteostusest ja selle  taotlemisel “kõrbemisest”  saab  sellises olukorras üldse juttu olla. Peaasi, et on üldse  veel töökoht, kuhu minna. Ja samas on nii, et paljudes valdkondades pole töö kuhugi kadunud. Koondatud  on aga selle tegijaid, mis tähendab, [...]

Leidsin oma arvuti virtuaalsahtleid koristades  loo, mille olin kirjutanud 2. septembril 2005. See kirjatükk tundub värske ka täna, mil tööotsijatel on taas keerulised ajad. Võib-olla tuleb kellelegi tööotsingul kasuks pilguheit ühe personalijuhi mõtetesse ajal, mil ta püüab rohkem kui sajast kandidaadist ühte sobivat välja valida. (Tänase seisuga oleks kandidaate pigem 500). Niisiis… kuidas hinnata noori?

Kord tuli mul ühel sisekoolitusel, kus igaüks pidi tegema ettekande juhtimisgurust, rääkida Stephen Coveyst. Ülesanne tundus olevat lihtne, “Väga efektiivse inimese 7 harjumust” on ju peaaegu iga inimene lugenud, Covey metoodika on lihtne, arusaadav ja tõhus. Ning töötav. Mõtlesin aga, et selleks, et ettekanne oleks tasakaalus, peaks seal olema ka midagi kriitilist. Kuna ma ise [...]

Kopenhaageni kliimafoorum on tõstnud keskkonnaga seonduvad teemad ka meie ajakirjanduse huviorbiiti. Globaalne soojenemine kogub hoogu sõltumata sellest, kas me peame selle protsessi käivitajateks inimest või mitte. Meie jaoks (seni veel) väheoluline teema võib juba lähiaastakümnetel paljude inimeste ja riikide jaoks olla elu ja surma küsimus. Ja siis ei jää sellest puutumata meiegi.

Vahest kohe nii aeglaselt, et hakkab kahju heast projektist, tema juhist ja inimestest/organisatsioonist, kellele euroraha peaks abiks olema organisatsiooni eesmärkide saavutamisel.

Eelmisel nädalal tuli ka minu kirjastusele pakkumine, kus erinevatel kirjastustel paluti pakkuda raamatuid kampaaniasse “Raamat kilohinnaga”. Raamatusõpradel on tõesti käes hea aeg. Nii palju eestikeelset kirjandust pole eales varem saada olnud. Ja hinnad! Suurepäraseid raamatuid, mis veel mõni kuu tagasi maksid ligi 300 krooni, on täna võimalik osta paarikümne krooniga.

See parempoolne ja väiksem tegelane – tema on selle kahepealise kollektiivi karismaatik. Nunnu, ülisõbralik, energiline, kannatamatu, suhtlemisvalmis ja emotsionaalselt väljendusrikas. Iseloomu on tal üksjagu rohkem, kui ajumahtu… Vasakpoolne on harilik tubli tööloom – valvab ja peab jahti, kannatab stoiliselt välja väikeste laste