Septembrikuus hakkavad kährikkoerad õhtuti mu maja ümber kolama. Söövad puude alla varisenud õunu ja ploome, tuhnivad kompostihunnikust kuivanud saiatükke ning noolivad koerte poolt kaussidesse jäänud söögiraasukesi. Ära ajanud ma neid pole. Kes neid karjatada suudakski. Pealegi on sügisene kährik ennast nii rasva söönud, et joosta ta eriti ei jõua. Poeb heki alla peitu, ja kui [...]

Carl Sagan “Deemonitest vaevatud maailm. Teadus kui küünal pimeduses“. Ostsin selle raamatu mõned aastad tagasi juhuslikult, kui aja surnukslöömiseks uudistasin raamatupoe esoteerikaletti. Miks see suurepärane teadusfilosoofiline teos oli paigutatud riiulit jagama unenägudeseletajate ja “salateaduste” õpikutega on isegi mõistetav – pealkiri ju selline! (Irooniline oli asja juures aga see, et just pinnapealsuse ja mõttelageduse vastu astub [...]

Meedia on täis artikleid koondatud töötajatest ja soovitusi, kuidas toime tulla, kui sind on koondatud. Väga palju vähem on tähelepanu pööratud neile, kes koondamise läbi viivad – firmade omanikud, juhid ja personalitöötajad. Ometigi kannatavad ka nemad, sest töölt vabastamine on valulik protseduur mõlemale poolele.

Mida kauem on majandussurutis kestnud, seda rohkem olen hakanud mõtlema, et tõmblemine kokkuhoiu nimel hakkab muutuma kohati juba äärmuslikult naeruväärseks. Isegi nii, et mõnel juhul tundub laps pesuveega ammuilma välja visatud olevat.

Käisin tegemas ettekannet nõuandesüsteemi uuringu tulemustest. Olin päeva esimene esineja ja minu ettekanne läks kenasti. Saalis olid toredad, positiivselt meelestatud ja hea huumorisoonega inimesed. Oli puhas lust neile kõneleda. Minust järgmisele esinejale läks aga seesama tore ja sõbralik kuulajaskond õelalt kallale.

Klient soovis tellida arenguseminari juhtidele. Et parandada üksteisemõistmist, ühtlustada organisatsioonikultuuri ja rääkida väärtustest: “Just väärtustega ongi kõige suurem probleem. Need on kaduma läinud!” Jajah, mõtlen mina endamisi. Praegune surutis, vahendite nappus, mure tuleviku pärast – eks see kõik

Majanduslikult raskel ajal on koolitus- ja arendustegevus tõepoolest üks esimesi valdkondi, mida tabab eelarvekärbe. Seda vaatamata sagedastele meediakajastustele, kus rõhutatakse, et just kehval ajal tuleks inimesi arendada ja teha investeeringuid koolitusse. Sõnades on paljud juhid sellega isegi nõus, kuid oma ettevõtte koolituseelarve tõmbavad nad ikkagi kokku. Ja õigesti teevad!!

Tänaseks on paljud ettevõtted jõudnud seisu, kus on juba tulnud või tuleb kohe hakata töötajaid koondama. Mulle tundub, et enamasti alustatakse tugistruktuuridest ja koondatakse töötajad, kelle kohustused teised saavad suhteliselt lihtsalt üle võtta. Jääjate töökoormus küll kasvab, kuid mis teha, rasked ajad.

“Oeh, ma sain täna jälle pahandada…üks siin käis ja õiendas, et millal te selle kauba vastu võtate…” “Nojah, on ikka küll…”, “Eino mina ju pidin üldse tulema 11-ks, aga juba kl 8 olen siin ja saan pragada…” Umbes selline dialoog kõlas mu kõrvu ühes lillepoes. Teenindaja, muidu reibas ja rõõmus, kurtis muret kolleegile. Mina olin [...]

Ma ei võitnud hanget planeerimisoskuste koolituse läbiviimiseks. Jäin teiseks. Valikuprotsessi lõpus olevat kahe parima pakkuja vahel, üks nendest siis mina, olnud tihe rebimine. Pakutavad programmid, koolitajate kompetentsus, korralduslik külg – kõik olevat võrdne olnud. Kliendil oli väga raske valikut teha. Liisk ei langenud seekord mulle. Mis seal ikka, kõiki konkursse ei saagi võita. Kuid see [...]