Septembrikuus hakkavad kährikkoerad õhtuti mu maja ümber kolama. Söövad puude alla varisenud õunu ja ploome, tuhnivad kompostihunnikust kuivanud saiatükke ning noolivad koerte poolt kaussidesse jäänud söögiraasukesi.
Ära ajanud ma neid pole. Kes neid karjatada suudakski. Pealegi on sügisene kährik ennast nii rasva söönud, et joosta ta eriti ei jõua. Poeb heki alla peitu, ja kui taas [...]

Mida kauem on majandussurutis kestnud, seda rohkem olen hakanud mõtlema, et tõmblemine kokkuhoiu nimel hakkab muutuma kohati juba äärmuslikult naeruväärseks. Isegi nii, et mõnel juhul tundub laps pesuveega ammuilma välja visatud olevat.